Test Test Test Test

Käsikellamuusika

Nüüdseks oleme propageerinud käsikellamuusikat Eestis juba 13 aastat. 1999. aastal rajasime kellade kooli ja tänu lastele levib kellamuusika üle kogu Eesti. Kontserte andes näeme, et inimestel on suur huvi nii selle muusika kui ka instrumendi vastu.

Käsikell on päris kindlasti pill või muusikainstrument, ja trummi kõrval on kella näol tegemist ühega vanimatest pillidest üldse. Hiinast on leitud isegi pronksiajast pärinevaid kelli, mis valmistati umbes 2000 aastat eKr. Need kellad olid häälestatud niimoodi, et ühe ja sama kellaga võis tekitada erinevaid noote. Söandan tõesti väita, et me mängime üht maailma vanimat instrumenti.

Kellade mängimiseks on palju erinevaid viiise. Ühtekokku võib rääkida umbes kolmekümnest erinevast mängutehnikast. Muusikud võivad kasutada lauda, sõrmi, pulki ja isegi oma suud...

Oleme mänginud juba 13 aastat ja ma usun, et see pole kaugeltki piisav aeg selle instrumendi läbi ja lõhki tundma õppimiseks. Omaette probleemiks käsikellamuusikas on tõsiasi, et seda ei saa õppida üksi. Enamgi veel, muusikud peavad üksteist väga hästi tundma, kõik nad peavad mõtlema ühtemoodi, tundma ühtemoodi, sest kellamängija põhiprobleemiks on see, et meloodia liigub käest kätte või teisiti öeldes - meloodiline joon tekib läbi kõikide inimeste. See tähendab, et kõik mängijad peavad tunnetama meloodiat ühtemoodi. Seetõttu ütleksingi, et selles mõttes on käsikellade ansamblimäng märgatavalt keerulisem kui näiteks puhkpilliorkestri kokkumäng.

Vaadates tänapäevast sümfooniaorkestrit, võib seal näha campanellasid, mida saab mängida üks inimene. Põhjus, miks sümfooniaorkestrid ei kasuta käsikelli, on kindlasti kellamängijate vähesus. Käsikell on suhteliselt kapriisne instrument ja praegu on maailmas ainult üks ülikool, kus saab õppida elukutseliseks kellamängijaks, ja see asub Californias. Nii palju kui mina tean, lülitati see instrument õppeprogrammi alles 4-5 aastat tagasi.

Samal ajal arendame edasi paljusid muusikalisi projekte, nagu näiteks koostööprojektid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja meeskooriga. Samuti on heliloojad käsikellamuusikast väga huvitatud. Nad otsivad uusi väljundeid ja seetõttu ma arvan, et käsikellamuusika hiilgeajad on alles ees, nagu see oli ka 18. sajandil, mil iga enesest lugu pidav ja vähegi kultuurne inimene tegeles käsikellamänguga.


Aivar Mäe, Arsise kunstiline juht ja dirigent